Tellimus: Orchids & more

Orchids & more tellimus jõudis üleeile õhtul minuni, aga jõudsin alles täna taimed käsile võtta. Vahepeal said väsinud reisilised ainult esmaabina vett. Kokku pidi olema kolm erinevat kodanikku, kõik väiksemakasvulised ja huvitavad. Hakkasin täna hommikul ülevaatusega pihta ja kuna ajaga on kitsas, siis tekkis isegi korraks kiusatus taimed nii jätta, nagu tulid ja lükata istutamine kevade peale - esmapilgul nägid kõik head välja. Aga eks kogemused ole õpetanud ning ei tahtnud seekordki liigselt riskida. Loomulikult selgus taas, et otsus taimed siiski kohe ümber istutada osutus õigeks. Olukorra dokumenteerimiseks tuleb ülevaade koos fotodega ja kuna on ometi sügis, siis taustaks on kuivavad küüslaugud. Tegelikult ma tegelesin taimedega vannitoas ja ei viitsinud lihtsalt pildistamise jaoks neid mugulaid aknalaualt kokku korjata.

Seekordsetest tulijatest kõige pisem on huvitav miniatuur Pteroceras semiteretifolium, torujate lehtedega ja valgete õitega epifüüt. See taim on mul soovinimekirjas juba tükk aega, aga pole kuidagi varasemalt tellimiseni jõudnud. Kodanik tuli korgile monteeritult ja kaalusin korraks teda sinna jättagi. Vastuargumente tekkis põhiliselt kaks - esiteks tähendab plokil taime pidamine ilma terraariumita praktiliselt igapäevast kastmist ja teiseks avastasin prisked mustad nööbid (tõenäoliselt oribatid mite) juurte vahel ringi siblimas. Kuna sinna juurte ja korgi vahele muidu väga ligi ei pääse, siis otsustasin taime ikkagi korgilt maha võtta ja potti susata. Õnneks sain kodaniku üsna lihtsasti kätte, korgi pidin küll tükkideks lammutama, aga juured jäid terveks. Selgus, et tegemist oli hoopis kahe eraldi taimega. Olid mõned surnud juured, mis said eemaldatud. Taimed pritsisin alkoholilahusega üle, loputasin siis veega ja kuivatasin. Edasi läksid koos pisikesse (5,5cm) plastpotti, alla hüdropooniline kruus ja peale männikoor. Kolisin nad koos potiga klaasvaasi.

Profiil

Portree

Alasti kodanikud

Potinaabrid

Teine taim on kaua igatsetud Neofinetia falcata, mida ma olen juba paar aastat vesise suuga vahtinud, aga pole julgenud endale soetada. Kartsin ja kardan siiani, et ei saa ehk hakkama. Aga kui ei proovi, siis ei saagi teada ja otsustasin katsetada. Tellisin selle kõige tavalisema valge, ilma uhke sordinimeta. Silt väidab, et taim on import Jaapanist, pärineb Amami saarelt ja esialgne kasvandus on olnud Blumen Insel's Orchids. Potis nägi taim igatahes hea välja, mitu võrset ja tugevad rohelised lehed. Poti põhjast roomas ka üks juur välja, mis jättis mulje, et potis võiks ka juuri kohata. Kahjuks selgus, et juured olid kas hoopis kaasa pakkimata jäänud või reisil kaduma läinud. Samuti tuli välja, et potis oli tegelikult kolm eraldi taime. Puhastasin nad kõik ära, eemaldasin surnud juured ja mõtisklesin natuke nende nukrate köntide kohal, mida järgmiseks ette võtta. Lõpuks otsustasin kaks väiksemat ja mõne juurega taime istutada kokku ühte potti, millele on külgedele lisaaugud lõigatud. Alla läks hüdropooniline kruus, poti keskosa täitsin penoplastiga, taimed said sinna otsa istuma. Ülejäänud pott sai täidetud männikoorega. Vaatame, ehk neile meeldib. Kõige suurem taim osutus praktiliselt juuretuks. Kuigi esialgu oli tal üks pikk juur justkui küljes (see sealt poti alt välja ulatuski), siis reaalselt oli juur ülevalt murdunud ja taime lähedal oli järel ainult mädanev mass. Pidasin õigeks see eemaldada. Natuke aru pidanud, torkasin selle õnnetu purustatud hüdropoonilistesse savigraanulitesse. Purustatud sellepärast, et terved graanulid on taas müügilt kadunud ja neid lihtsalt ei olnud kuskilt võtta. Taime fikseerisin bambuspulkadega. Eks näis, kas ta suudab uued juured alla kasvatada, hoolimata varsti saabuvast talvest ja täiesti kogenematust omanikust. Kui kevadeni vastu peab, siis vast oleks lootust...

Esmane pilt ehk täitsa kobe taim justkui...

Kogu alastuses

Köndid lähemalt, parempoolse taime pikk juur läks eemaldamisele

Lõpptulemus

Kolmas taim on väikesekasvuline katleiahübriid, Cattleya nobilior x Laelia alaorii. Tegemist on ka ilma õiteta tõesti nunnu kodanikuga. Pärast Neofinetia ümberistutamist ei olnud ma juurte osas just eriti lootusrikas, eriti kui avastasin, et selle taime puhul on juba kasvanduses kasutatud istutamisel ristfikseerimist, mida tehakse enamasti selleks, et juurepuudulikku taime potti kinnitada. Tegelikkus osutus seekord õnneks kardetust tunduvalt paremaks, elusaid juuri oli omajagu ja kui just hoolduses väga suuri möödalaskmisi ei tee, peaksime hakkama saama küll. Suured katleiad on siiani kinnitanud väidet, et katleiade juured on istutamise suhtes tundlikud ja ümberistutamine tähendab, et vähemalt osa vanadest juurtest sureb. Seetõttu soovitataksegi istutada siis, kui uued võrsed kasvamas ja on reaalne lootus uutele juurtele. Selles osas läks hetkel hästi, vähemalt kolm noort kasvu on taimel sirgumas. Kaalusin, kas eemaldada ka üks vanem bulb koleda lehega, aga enne kui otsusele jõudsin, kukkus see bulb ise küljest. Suurepärane! Puhastasin lehed ja bulbid alkoholilahusega, eemaldasin surnud juured ja istutasin kodaniku suuretükilisse männikoorde. Keskele, sinna vanemate bulbide juurde, muidugi oluliselt juuri ei jäänud - leidsin sealt kena surnuaia koos švammitükkidega. Aga loodame uute bulbide tublidusele. Kolis suurtele katleiadele seltsiks.

Nunnu taim ühelt...

...ja teiselt poolt.

Juured ühelt poolt.

Ja teiselt poolt. 

Uues potis ja koored. Nunnu!