Pleione

Täna jõudis minuni üks potike iselaadi orhideega - Pleione ehk eesti keeles virvekäpp. Täpsemat liiki või sorti ei tea, taim on ostetud Tallinna Botaanikaaia näituselt ja kui silti uskuda, võiks olla roosa õiega. Rohkem nime osas täpsustatud ei ole, seega kaldun arvama, et tegemist võib olla mingi hübriidiga, aga kindel muidugi olla ei saa. Pleione puhul pakub mulle huvi nende omapärane kasvutsükkel - suveks võib nad varjulisse kohta õue komendeerida ja talvel ei võta aknalaual ruumi (küll aga natuke külmikus) ega vaja sisuliselt mingit hooldust.

Arenevad õievarred on pseudobulbidel kenasti juba küljes. Istutusmaterjaliks tundub olevat tavaline muld, pealmine kiht tundub olevat hakitud korgipudi. Kui ma nüüd kastmisega hakkama saan, siis ehk võib ka mõne õie ära näha.

Pleioned on enamasti terrestrilised või epifüütsed heitlehised orhideed, kellel on väga selgelt välja kujunenud puhkeaeg. Talvise perioodi veedavad pseudobulbid lehetult ja juuretult jahedas, kuid mitte päris külmakraadide käes. Meie tingimustes tähendab see põhimõtteliselt seda, et puhkama pannakse need mugulad tavalisse külmkappi. Kevadel esimeste kasvumärkde ilmnemisel peaks bulbid jälle potti istutama. Sobiva hoolduse korral tegeleb taim kõigepealt õitsemisega ning seejärel kasvatab endale lehed külge. Keerulisim osa on nende puhul ikka kastmine - kasvuperioodi algul tuleks vett jagada väga ettevaatlikult, kuna taimedel juurestikku ja lehti veel pole. Liigse niiskuse korral mädanevad taimed kiiresti. Lehtede arenedes võib juba julgemalt kasta ja ka väetada.